reede, 30. november 2007
neljapäev, 29. november 2007
Täna talle...
ma sattusin täna vist kuskile kuhu ma poleks pidanud sattuma. Või ma ei tea isegi...naljakas tunne on. Olin internetis ja järsku kohtasin üht vana armastust. Mul käis selline klõks läbi, aga ikka vajutasin aina edasi, et näha veel rohkem. Tekkis selline imelik tunne. Ma ei oskagi seda seletada- olin õnnelik teda õnnelikuna nähes ja samas olin ma tiba kurb, et pole juba väga kaua temaga ühtegi sõna rääkinud. Lihtsalt sai kõik otsa...kadus ära. Ja tema kadus ära. Mina olin ka selles süüdi. Väga!
"Equilibrium"
Aga praegu mõtlen ma temast vaid head. Mul on hea meel, et ta on seal, kus ta on ja, et ta on õnnelik. Ma usun, et ta on. Mina olen....
"Equilibrium"Vot täna mõtlesin tema peale .... ma peaksin talle kirjutama vist. Mõnikord on hea öelda inimestele keda sa ei ole kaua näinud ja kellega oled võibolla tülis olnud lihtsalt öelda, et TA ON IKKAGI HEA!
Sa oled hea, G
esmaspäev, 26. november 2007
Ma olen täna kriipsujuku nägu
Ma ei ole tegelikult liiklushuligaan. Ma sõidan alati lubatud kiirusega, ma lasen alati jalakäijad üle tee, ma ei süsti ja ma ei tee tagasipööret seal, kus seda ei tohi teha.
Täna sõitsin ma kogematta rohelise vilkuva tulega linnas (noh juba oli kollane tegelikult) ja ühtäkki nägin kohe ka seda kuidas politseiauto mulle järele keeras.
Apppppiiiiiiiiiii....ma ei ole pätt!
Ja hops, vilkurid vilkuma ja ma pidin teeserva seisma jääma. Mõttes koguaeg " Miks, miks, miks...ma olen ju alati korralik!"
Ja tädi astus mulle ligi.. Ja meie dialoog algas."Põhja Politseiprefektuur ...Mis tuli oli fooris kui te ristmikut ületasite?" "Roheline vilkus ja kollane oli...!" (vastasin mina väriseval häälel)..."Jah, aga, mis tulega võib foori ületada?"..."Rohelisega!"
See oli nagu meenutus esimesest klassist kui me kõik koos valgusfoori õppisime.
Õnneks pääses minu rikkumine vaid pisikese noomitusega. Tänan politseinikut selle eest.
Aga see kuidas ma ise end nüüd selle eest pragan on hoopis midagi muud. Ma olen lausa kuri enda peale. Mitte politseiniku, vaid enda. Miks ma peaks politseiniku peale kuri olema? :)
Nüüd olen hoolsam ja vaatan rohkem ringi.
Täna sõitsin ma kogematta rohelise vilkuva tulega linnas (noh juba oli kollane tegelikult) ja ühtäkki nägin kohe ka seda kuidas politseiauto mulle järele keeras.
Apppppiiiiiiiiiii....ma ei ole pätt!
Ja hops, vilkurid vilkuma ja ma pidin teeserva seisma jääma. Mõttes koguaeg " Miks, miks, miks...ma olen ju alati korralik!"
Ja tädi astus mulle ligi.. Ja meie dialoog algas."Põhja Politseiprefektuur ...Mis tuli oli fooris kui te ristmikut ületasite?" "Roheline vilkus ja kollane oli...!" (vastasin mina väriseval häälel)..."Jah, aga, mis tulega võib foori ületada?"..."Rohelisega!"
See oli nagu meenutus esimesest klassist kui me kõik koos valgusfoori õppisime.
Õnneks pääses minu rikkumine vaid pisikese noomitusega. Tänan politseinikut selle eest.
Aga see kuidas ma ise end nüüd selle eest pragan on hoopis midagi muud. Ma olen lausa kuri enda peale. Mitte politseiniku, vaid enda. Miks ma peaks politseiniku peale kuri olema? :)
Nüüd olen hoolsam ja vaatan rohkem ringi.
reede, 23. november 2007
You made my Day!
Pisikesed asjad teevad mind õnnelikuks.
Üleeile helistasin oma ühele vanale koostööpartnerile. Mõtlesin talle juba ammu helistada, sest meil oli koos nii hea klapp. Tead seda tunnet kui mõned inimesed on SINU inimesed? Just see tunne oli mul Kristoga. Meil oli väga hea koostöö. Helistasin siis talle. Ta vastas mulle rõõmuhõisetega. See oli nii mõnus, sest mina olin sama õnnelik. Tahtsin vaid teada, et kuidas tal läheb ja anda talle pisut märku, et minuga on ka kõik okei. Ta lubas mulle mingisuguse preemia selle eest välja mõelda, et talle helistasin. See preemia ei olegi peamine. Peamine on see, et ma tundsin end peale seda kõnet nii paganama mõnusasti. Ma helistasin talle! Ja tal oli hea meel.
Täna hommikul kirjutasin ma Peebule kuidas mul peale tema koolitust läinud on. Kirjutasin kõike mida tunnen. Mõnus kiri sai. Ja kui Send nuppu vajutasin oli veelgi mõnusam olla. Ma teadsin, et tal on jube kiire ja ega ta mulle vastata nagunii ei jõua niipea. Sellest pole mitte midagi, sest talle tuleb päevas kindlasti sadu kirju.
Kell 14.34 tegi mu meilbox "kõll!"...ja ma vaatasin seda. Sender: Peep Vain...loen uuesti. Sender:Peep Vain. Ma hakkasin kõva häälega enda sees kilkama. Kilkama jah! Ma olin nii õnnelik. Ta vastas mulle...ta vastas, ta vastas, ta vastas. Mul läksid suurest rõõmust silmad märjaks. Aitäh sulle! Sa tegid mu päeva veelgi paremaks....See kirja sisu oli nii liigutav ja siiras.
Sellised pisikesed asjad teevad mind rõõmsaks...Ma ei kaota ennast enam ära! Endaga koos on hea!
Üleeile helistasin oma ühele vanale koostööpartnerile. Mõtlesin talle juba ammu helistada, sest meil oli koos nii hea klapp. Tead seda tunnet kui mõned inimesed on SINU inimesed? Just see tunne oli mul Kristoga. Meil oli väga hea koostöö. Helistasin siis talle. Ta vastas mulle rõõmuhõisetega. See oli nii mõnus, sest mina olin sama õnnelik. Tahtsin vaid teada, et kuidas tal läheb ja anda talle pisut märku, et minuga on ka kõik okei. Ta lubas mulle mingisuguse preemia selle eest välja mõelda, et talle helistasin. See preemia ei olegi peamine. Peamine on see, et ma tundsin end peale seda kõnet nii paganama mõnusasti. Ma helistasin talle! Ja tal oli hea meel.
Täna hommikul kirjutasin ma Peebule kuidas mul peale tema koolitust läinud on. Kirjutasin kõike mida tunnen. Mõnus kiri sai. Ja kui Send nuppu vajutasin oli veelgi mõnusam olla. Ma teadsin, et tal on jube kiire ja ega ta mulle vastata nagunii ei jõua niipea. Sellest pole mitte midagi, sest talle tuleb päevas kindlasti sadu kirju.
Kell 14.34 tegi mu meilbox "kõll!"...ja ma vaatasin seda. Sender: Peep Vain...loen uuesti. Sender:Peep Vain. Ma hakkasin kõva häälega enda sees kilkama. Kilkama jah! Ma olin nii õnnelik. Ta vastas mulle...ta vastas, ta vastas, ta vastas. Mul läksid suurest rõõmust silmad märjaks. Aitäh sulle! Sa tegid mu päeva veelgi paremaks....See kirja sisu oli nii liigutav ja siiras.
Sellised pisikesed asjad teevad mind rõõmsaks...Ma ei kaota ennast enam ära! Endaga koos on hea!
esmaspäev, 19. november 2007
alustan uue nädalaga
Täna hommikul ärgates mõtlesin, et kuidas ma alustaksin uue nädalaga. Kas nüüd läheb lammutamiseks? Ei, miks. Ma ei hakka lammutama vaid ma mõtlen teisiti. Koolitusest on möödas 3 päeva ja ma oleksin ikka nagu alles eile Pärnust koju sõitnud. Kõik mu mõtted on ikka nii minuga ja mul on hea meel, et olen neid õigete inimestega jagada saanud. Neid mitte hirmutades ja tüüdates.Mõnus on. Piisavalt....
Eile käisin ühel toredal kontserdil Okupatsioonimuuseumis. Ootasin seda kontserti nii väga. Aga kui kohale jõudsime siis oli saal rahvast täis ja kohta leida oli pea võimatu. Saime siiski kalliga ühe tooli peale istuma. Nägin 7-st esinejast ühte. Ja see tegi mind kurvaks. Mulle meeldib otsa vaadata. Aga kontsert oli mõnus. Kuigi eelmisel korral ületas see minu ootused rohkem. Kuid uus Indigolaste duubelpaat on mul kenasti kotis ja seda on hea kuulata. Sõnu kuulata!
Alustame siis nii seda nädalat:
Võitjad teavad seda, et kui sa teed midagi, mis ei õnnestu, siis on tegemist lihtsalt tagasisidega. Seega peab saadud tagasiside põhjal lihtsalt oma käitumist muutma ja uuesti proovima. Buckminster Fuller kirjutas: “Ükskõik mida inimesed on õppinud, nad on seda teinud alati läbi proovimise ja ebaõnnestumise. Inimesed on õppinud ainult läbi vigade.” Mõnikord me õpime enda vigadest, mõnikord teiste omadest. Mõtle korraks oma elu ebaõnnestumiste peale. Mida nad sulle on õpetanud? Tõenäoliselt on need olnud parimad õppetunnid sinu elus.
/ Urmas Purde/
Eile käisin ühel toredal kontserdil Okupatsioonimuuseumis. Ootasin seda kontserti nii väga. Aga kui kohale jõudsime siis oli saal rahvast täis ja kohta leida oli pea võimatu. Saime siiski kalliga ühe tooli peale istuma. Nägin 7-st esinejast ühte. Ja see tegi mind kurvaks. Mulle meeldib otsa vaadata. Aga kontsert oli mõnus. Kuigi eelmisel korral ületas see minu ootused rohkem. Kuid uus Indigolaste duubelpaat on mul kenasti kotis ja seda on hea kuulata. Sõnu kuulata!
Alustame siis nii seda nädalat:
Võitjad teavad seda, et kui sa teed midagi, mis ei õnnestu, siis on tegemist lihtsalt tagasisidega. Seega peab saadud tagasiside põhjal lihtsalt oma käitumist muutma ja uuesti proovima. Buckminster Fuller kirjutas: “Ükskõik mida inimesed on õppinud, nad on seda teinud alati läbi proovimise ja ebaõnnestumise. Inimesed on õppinud ainult läbi vigade.” Mõnikord me õpime enda vigadest, mõnikord teiste omadest. Mõtle korraks oma elu ebaõnnestumiste peale. Mida nad sulle on õpetanud? Tõenäoliselt on need olnud parimad õppetunnid sinu elus.
/ Urmas Purde/
reede, 16. november 2007
Koju/kodus
Eile lõppes minu koolitus. Tee Pärnust Tallinnasse oli väga halb. Pime ja libe. Hoidsin kramplikult mõnel hetkel roolist kinni kui 3 suurt kaubikut mulle oma supertuledega vastu sõitsid.
Mingil hetkel sai mu klaasipuhastusvedelik otsa ja ma olin sunnitud tegema Statoilis peatuse ja seda juurde ostma.
Leidsin siis poest vedeliku, mis sobis. LÄksin välja ja ups! Kuidas ma saan Heleni auto kapoti lahti? Muidugi peale igasugu kange kangutades otsustasin oma kallile helistada. Tema abiga leidsin õige kangi ja kapott tegi selle kapottidele omase hääle. Sikutan, sikutan, aga ikka lahti ei saa. Kaugemalt nägi mind üks noormees ja tuli mulle appi. Ta avas kapoti, võttis minu käest klaasipuhastusvahendi , avas korgi, kuhu see käib ja valas sisse. Siis sulges korgi ja sulges kapoti. Ütlesin talle, et nii hea on kui on ikka häid inimesi olemas, mispeale vastas tema mulle, et "jah, me olime ka koolitusel koos!" Miks ma teda varem ei näinud. Ta tundus väga tore inimene. Sõitsin kohe hea tujuga kodupoole.
Jõudsin kenasti Tallinnasse. Kodus ootas mind minu kallis. Loodan, et ka Peep Vain jõudis kenasti õigeks ajaks Tallinnasse tantsutrenni. :)
Otsustasime oma tähtsa kuupäeva puhul endale natukene midagi head pakkuda. Läksime sushit sööma. Samalajal sain ma talle rääkida kõigest mõnusast mida ma kogesin koolitusel....
Sellest, mis see koolitus minuga tegelikult tegi...räägin ma mõni teine päev...
Kodus on hea olla. Oma voodis on hea magada...kalli kaisus on nii hea! Armastus on hea!
Olgu veel öeldud niipalju, et eile kui olin aru saanud, mis minuga on toimunud ja seda ka teistele rääkinud astus lõunapausil minu juurde naine. Täiesti võõras naine ja tahtis mind kallistada. Lihtsalt kallistada...ja mulle edu soovida.
Häid inimesi on tegelikult palju meie ümber...ja mõnikord tulevad nad ise meie juurde.
Mingil hetkel sai mu klaasipuhastusvedelik otsa ja ma olin sunnitud tegema Statoilis peatuse ja seda juurde ostma.
Leidsin siis poest vedeliku, mis sobis. LÄksin välja ja ups! Kuidas ma saan Heleni auto kapoti lahti? Muidugi peale igasugu kange kangutades otsustasin oma kallile helistada. Tema abiga leidsin õige kangi ja kapott tegi selle kapottidele omase hääle. Sikutan, sikutan, aga ikka lahti ei saa. Kaugemalt nägi mind üks noormees ja tuli mulle appi. Ta avas kapoti, võttis minu käest klaasipuhastusvahendi , avas korgi, kuhu see käib ja valas sisse. Siis sulges korgi ja sulges kapoti. Ütlesin talle, et nii hea on kui on ikka häid inimesi olemas, mispeale vastas tema mulle, et "jah, me olime ka koolitusel koos!" Miks ma teda varem ei näinud. Ta tundus väga tore inimene. Sõitsin kohe hea tujuga kodupoole.
Jõudsin kenasti Tallinnasse. Kodus ootas mind minu kallis. Loodan, et ka Peep Vain jõudis kenasti õigeks ajaks Tallinnasse tantsutrenni. :)
Otsustasime oma tähtsa kuupäeva puhul endale natukene midagi head pakkuda. Läksime sushit sööma. Samalajal sain ma talle rääkida kõigest mõnusast mida ma kogesin koolitusel....
Sellest, mis see koolitus minuga tegelikult tegi...räägin ma mõni teine päev...
Kodus on hea olla. Oma voodis on hea magada...kalli kaisus on nii hea! Armastus on hea!
Olgu veel öeldud niipalju, et eile kui olin aru saanud, mis minuga on toimunud ja seda ka teistele rääkinud astus lõunapausil minu juurde naine. Täiesti võõras naine ja tahtis mind kallistada. Lihtsalt kallistada...ja mulle edu soovida.
Häid inimesi on tegelikult palju meie ümber...ja mõnikord tulevad nad ise meie juurde.
neljapäev, 15. november 2007
3 päev
täna on minu koolituse viimane päev. Istun juba kenasti saalis ja inimesed minu ümber kogunevad. Mõtlesin hommikul, et valin endale täna uue koha, kus istuda, aga EI. See on siin minu koht ja mulle meeldib siin. Nagunii ma rändame ringi siin saalis ka täna ja leiame taas endale kellegi uue, kellega suhelda.
Ma ootan juna Joke võimlemist. Päris huvitav kuidas aeglasest ja mõnusast sirutamisest saab sellise energia. Kui Tallinnasse jõuan siis otsin kohe koha, kus ma saaksin seda teha.
Homme asun ma teele oma esimese eesmärgi suunas. Mina tean seda!
Aga täna tuleb jälle üks paganama mõnus ja tore päev! Jeeahh!
Kodus ootab mind minu kallis ja ma tahaksin talle juba üksikasjalikult rääkida sellest mida ma olen siin õppinud. Meie telefonivestlused selle kolme päeva jooksul on muutunud kuidagi teistsuguseks. Palju hellemaks...armsamaks. Armastame teinetest! Palju armastame!
Igatsen su järele, Mats!
Ma ootan juna Joke võimlemist. Päris huvitav kuidas aeglasest ja mõnusast sirutamisest saab sellise energia. Kui Tallinnasse jõuan siis otsin kohe koha, kus ma saaksin seda teha.
Homme asun ma teele oma esimese eesmärgi suunas. Mina tean seda!
Aga täna tuleb jälle üks paganama mõnus ja tore päev! Jeeahh!
Kodus ootab mind minu kallis ja ma tahaksin talle juba üksikasjalikult rääkida sellest mida ma olen siin õppinud. Meie telefonivestlused selle kolme päeva jooksul on muutunud kuidagi teistsuguseks. Palju hellemaks...armsamaks. Armastame teinetest! Palju armastame!
Igatsen su järele, Mats!
kolmapäev, 14. november 2007
Kuidas ma leidsin midagi uut...
kas ma usun ise ka seda mida ma tegin? Kas teie usute?
Eile õhtul kell 23:30 astusin ma oma paljaste jalgadega 550 kraadistele tulipunastele söetükkidele. Jah, võtsin jalast sokid ja saapad ja seisin 4-5 sammulise söeraja ees. Tegelikult oli see päris naljakas kuidas ma sinna ette sattusin...
Räägin teile sellest.
Ma olen teist päeva juba Peep Vainu koolitusel "Saavutama õppimine". Eile kui ma siia sõitsin siis mõtlesin tükk aega sellele, et see ei saa olla individuaalne koolitus. Saalis on peale minu veel 449 inimest, kes kõik tahavad teada mida nemad tegelikult tahavad? Ja muidugi mina! Ma ei teadnud eile hommikul mida ma tahan. Täna kui olen siin teist päeva - MA TEAN!
eile rändasin nende inimestega koos minevikus ja vaatasime tulevikku. See teema oli mulle rohkem "altkulmu vaatamise " teema. Mingi kunstiinimeste ja hullukeste värk. Ei ole see nii, Triin! Ei ole! See on võimalik juhtuma iga inimesega. Ja see juhtus eile ka minuga. Ja juhtus nii, et mul olid silmad kinni ja pisarad voolasid iseenesest. Õnnest, kurbusest...joovastusest! Ma ei oskagi seda tunnet tegelikult kirjeldada.
Peep ütles, et ta ei ole koolitusguru...ta on Sõber! Jah, ta on sõber. Hea sõber.
Ma tahtsin kohe kõigiga oma kogetut jagada...kuid kell oli nii hiline. Meie koolitus lõppes kell 00:00...wow, eks? Ja algas eile kell 11:00 Ma tean, et mina pole kunagi nii pikal koolitusel osalenud. Kas sina oled?
Kui üldosa oli läbi, läksime me kõik õue. Õues ootas meid neli rida söeradasid ja umbes 20 ergutajat, kes olid Vainu teamist. Seal nad seisid. Ma mõtlesin endamisi, et kas nemad on seal kõndinud? kas nemad on oma villid saanud? kas nad üldse said ville? Mis värk selle III astme põletusega on? Mis märjast liivast inimesed räägivad..."JEssas...need söed on punased ja kui ma oma mantliga neile piisavalt lähedale seisan lähen ma põlema! Ja te ütlete, et me hakkame siin kepslema ja üle jalutama? " NO WAY!
Otsustasin, et olen siis kenasti üks ergutajatest. Seda ma oskan hästi. " Jah!, Jah!, Jah!...!"
Minu ees seisis umbes 3 inimest. Ma ergutasin neid ja järsku küsis minu ees seisev mees minu käest, et kas ma olen valmis. Valmis? Mis valmis?....Appii...mis valmis, mees? Appi, ma olen jah valmis! ruttu võtsin jalast ära saapad ja sokid, asetasin need kenasti söeraja kõrvale maha ja nii ma seal siis seisin. Kuulsin süte sisinat. Jessake! Mida te tahate saada minu käest praegu?
"Kas sa oled valmis? Märg liiv, märg liiv...jah! Jah! Jah!"....ja korraga olin ma süte peal. Kergelt soe. Ma ei oskagi seda tunnet kirjeldada. Märg liiv? Jah? :) Pigem märg tuhk, sest see oli nii pehme. Ja hops juba teine ots. I DID IT! Hell jeaaah!
Ma tahan ruttu helistada...ma tahan ruttu seda tunnet jagada!
Õhtul kodus oli mul talla alt valus. Mul oli seal pisike valge laik. Peep ütles selle kohta kuum suudlus. Oi kuidas ma seda suudlust armastan! Oleks, et ta jääkski mulle sinna alles. Et ma saaksin seda alati vaadata ja mõelda kui vapper ma eile õhtul olin.
Ma suutsin eile õhtul kõik need inimesed kuskile aia taha ära panna, kes on mulle halvasti öelnud. Ma tegutsesin vapralt vaatamata oma hirmutundele.
Ma ei taha enam kunagi neile inimestele mõelda. Nad võtavad minu energiat. Ma ei taha neid enda juurde enam. Ma lasin neist lahti. Nende arvamus ei ole mulle tähtis enam...Mind ei huvita see mida ütleb keegi teine. Ma olen ise...mina tegutsen. Ja kui ma oln valesti tegutsenud siis analüüsin ja proovin uuesti. Aga ma ei lase end enam kunagi mõjutada nii, et see minu energiat sööks...EI!
MA OLEN VAPPER TÜDRUK ja MUL ON EESMÄRGID!
esmaspäev, 12. november 2007
T.Ä.N.A
ma ei teagi, mis vahva päev see täna oli. Teistsugune päev.
sain kõvasti motivatsiooni tööd hästi ja tublisti teha. Lisaks olen vist ärevil Peep Vainu 3 päevase koolituse pärast, kuhu ma homme sõidan. Jah, see teeb vist ka olemise mõnusaks. Muss ütleb selle kohta, et ma panen businesswomanit. ei pane! :)
Homme sõidan siis Pärnusse ja neljapäeval olen jälle kodus tagasi.
Tänane päev läks nii mõnusalt korda, sest ma sain hulga uute toredate inimestega tuttavaks!
sain kõvasti motivatsiooni tööd hästi ja tublisti teha. Lisaks olen vist ärevil Peep Vainu 3 päevase koolituse pärast, kuhu ma homme sõidan. Jah, see teeb vist ka olemise mõnusaks. Muss ütleb selle kohta, et ma panen businesswomanit. ei pane! :)
Homme sõidan siis Pärnusse ja neljapäeval olen jälle kodus tagasi.
Tänane päev läks nii mõnusalt korda, sest ma sain hulga uute toredate inimestega tuttavaks!
kolmapäev, 7. november 2007
teisipäev, 6. november 2007
What goes around comes around...
Täna oli tõeliselt mõnus päev!
Kui ma nüüd aus olen, siis olen päev otsa kuulanud üht fantastilist lugu. Minu iPod on koguaeg sellele ühele loole truuks jäänud. Mulle meeldib. Klapid olid isegi autoroolis peas.
Igatsen oma kalli järele....
Päeval käisin Kunstiakadeemias ABC Disaini semiaril. Päris huvitav oli seal istuda ja kuulata. Kas teate, et nüüd tuleb Eestisse Disainikeskus. Jah, ma sain olla tunnistajaks kui sellele kokkuleppele alla kirjutati.
Meile näidati seal seminaril igasugu huvitavaid asju. Näiteks käisid rahva seas ringi kolm kahvlit. Imekombel suutsin ma pildilt vaadates öelda kahe kahvli tootja nime ja ka selle kumb neist on kallim. Kolmas...oli odav. Juhuslikult olin ma hommikul selga pannud kollase kampsuni ja kui ma seminarisaali astusin siis oleksin nagu oma maailmas. Kõik oli kollane. Kaustad, mis meile jagati, märgid, paberid... ABD Disaini disain oli kollane. Tundsin end päris mõnusasti.
Lisaks kohtusin ma täna ühe vana sõbraga. Kohtusime kohvikus, kus on Tallinna kõige paremad koogid, pirukad, tordid, salatid jne... Ta oli hilinenud, aga sellest ei teinud ma numbrit. Ta võis hilineda...sain omaette olla ja inimesi jälgida. Jah, ma olen people watcher!
kui mu sõbranna minu juurde istus vaatas ta mulle oma imearmsate kuldkalaripsmetega otsa ja ütles " Ma ju võin seda imehead valge sokolaadi torti süüa? mõnikord me võime ju?"...Jah, muidugi me võime! See oli nii armas
Lisaks kõigele mõtlesin ma täna õnnele. Palju!
Inimesed mõtlevad nii vähe pisiasjadele. Mind tegi täna näiteks õnnelikuks isegi see, et pidin seminarile minema Kunstiakadeemia auditooriumi (algus kell 1300). Kell 1250 olin ma toreda näoga KUMU auditooriumi ukse taga. Kas tõesti kunst tähendab minu peas vaid KUMU? See oli nii armas. Lõin sealsamas trepil lahti oma pisikese valge sõbra ja vaatasin... jah, Kunstiakadeemia, mitte KUMU. Ei olnud ma kuri ega midagi...naeratasin ...ja istusin taas autorooli, et kesklinna suunuda. Jõudsin õigel ajal õigesse kohta! Tubli Triin!
Soovisin täna ka ühele oma endisele poissõbrale meili saata. Kuna internetis oli tema meiliaadress valesti kirjutatud siis ei läinud minu kiri kohale ja minu postkasti ilmus sellekohane teade. Mõtlesin...ju siis ei pidanud see kiri kohale minema. Või pidi?
Kui ma nüüd aus olen, siis olen päev otsa kuulanud üht fantastilist lugu. Minu iPod on koguaeg sellele ühele loole truuks jäänud. Mulle meeldib. Klapid olid isegi autoroolis peas.
Igatsen oma kalli järele....
Päeval käisin Kunstiakadeemias ABC Disaini semiaril. Päris huvitav oli seal istuda ja kuulata. Kas teate, et nüüd tuleb Eestisse Disainikeskus. Jah, ma sain olla tunnistajaks kui sellele kokkuleppele alla kirjutati.
Meile näidati seal seminaril igasugu huvitavaid asju. Näiteks käisid rahva seas ringi kolm kahvlit. Imekombel suutsin ma pildilt vaadates öelda kahe kahvli tootja nime ja ka selle kumb neist on kallim. Kolmas...oli odav. Juhuslikult olin ma hommikul selga pannud kollase kampsuni ja kui ma seminarisaali astusin siis oleksin nagu oma maailmas. Kõik oli kollane. Kaustad, mis meile jagati, märgid, paberid... ABD Disaini disain oli kollane. Tundsin end päris mõnusasti.
Lisaks kohtusin ma täna ühe vana sõbraga. Kohtusime kohvikus, kus on Tallinna kõige paremad koogid, pirukad, tordid, salatid jne... Ta oli hilinenud, aga sellest ei teinud ma numbrit. Ta võis hilineda...sain omaette olla ja inimesi jälgida. Jah, ma olen people watcher!
kui mu sõbranna minu juurde istus vaatas ta mulle oma imearmsate kuldkalaripsmetega otsa ja ütles " Ma ju võin seda imehead valge sokolaadi torti süüa? mõnikord me võime ju?"...Jah, muidugi me võime! See oli nii armas
Lisaks kõigele mõtlesin ma täna õnnele. Palju!
Inimesed mõtlevad nii vähe pisiasjadele. Mind tegi täna näiteks õnnelikuks isegi see, et pidin seminarile minema Kunstiakadeemia auditooriumi (algus kell 1300). Kell 1250 olin ma toreda näoga KUMU auditooriumi ukse taga. Kas tõesti kunst tähendab minu peas vaid KUMU? See oli nii armas. Lõin sealsamas trepil lahti oma pisikese valge sõbra ja vaatasin... jah, Kunstiakadeemia, mitte KUMU. Ei olnud ma kuri ega midagi...naeratasin ...ja istusin taas autorooli, et kesklinna suunuda. Jõudsin õigel ajal õigesse kohta! Tubli Triin!
Soovisin täna ka ühele oma endisele poissõbrale meili saata. Kuna internetis oli tema meiliaadress valesti kirjutatud siis ei läinud minu kiri kohale ja minu postkasti ilmus sellekohane teade. Mõtlesin...ju siis ei pidanud see kiri kohale minema. Või pidi?
Tellimine:
Postitused (Atom)
