kuhu ma siis end nüüd unustasin?

Oihh, ma pole juba päris mitu päeva kirjutanud. Ei, ma ei ole üks sellistest, kes hakkab seda blogi moepärast pidama ja siis homme enam oma paroole ei mäleta.
Ma pean see nädal ühe tähtsa asja seoses suvega ära otsustama. Otsus mida ma ei ole kunagi ise tegema pidanud. Nüüd pean! Mõtlen siis selle üle natukene...eks näis, kas saab hea!

Täna on mul meeletu keskendumise probleem. No ei suuda. Ma ei tea, mis on lahti. Klapid pähe, sest kontoris on lauajalgpall mida ma eriti ei fänna. Aga see selleks. Ikka ei aita! Ma ei kuule küll kolistamist kuid no ikka ei suuda. Mis lahti, Triinu? Kas kevad on mulle nii südamesse pugenud, et tahaks õues hoopis olla...ei tea. Mõnikord on selline tunne, eks!
Aga vahvaid asju on ka lahe näha/lugeda. Näiteks kuidas ikka meie Eesti müüb... töökaaslane saatis mulle just lingi selle kohta: päris vahva
http://www.delfi.ee/news/majandus/aripaev/article.php?id=15641699

Ma tahan vist praegu koju mul on tunne...miski on mind täna ära väsitanud... Ai!
Ma arvan, et sain Aegna pisiku ja ei tahagi enam kontoris olla...PIU! :)

Eile nägin sind punases autos...

Kas mõned päevad ongi sellised, kus mõeldakse oma endiste poiss/tüdruksõprade peale. Eile hommikul oli mul selline kummaline tunne. Alles hiljuti nägin ma unes, et sõitsin laevaga Ameerikasse midagi otsima. Ma ei teadnud ise ka, mis see täpselt on. Jäin merehätta ja ei jõudnudki sinna. Eile mõtlesin oma ühe endise kallima peale. Ta käib Ameerikas koolis. Mulle meenus korraga minu uni ja kõik, mis me koos tegime. Meie suhe algas siis kui ma olin veel vahva teenager ja ma ei tea siiani, mis teda minu juures köitis. Olime koos ja siis jälle ei olnud. Ühel hetkel läksid taas meie teed kokku...kuid ei jäänud kokku.

Ma ei olnud teda eelmisest suvest saadik näinud ja eile kui ma autoga sõitsin siis juhtusin temast mööda sõitma. Ta juhtis punast autot. Sedasama autot, kus olen minagi olnud. Mingi kummaline tunne käis minust läbi ja ma mõtlesin tükk aega tema peale. Ma ei teadnud, et ta Eestis on... Aga ma nägin teda! Tal oli seesama nägu ees...seesama. Tema nägu. :)
Alles sain tema kohta 1 uudise hiljuti. Tal läheb hästi. Mul on selle üle hea meel. Ta on õnnelik!
Soovin talle mõttes ainult head.
Naljakas kuidas inimesed meie ümber liiguvad. tulevad ja lähevad. Ma mäletan, et just tema oli see, kes mulle kunagi rääkis, et osadest sõpradest enda ümber tulebki lahti lasta. Ta õpetas mulle väga palju...
Ma ei tea, kas ma enam kunagi teda kohtan. Kui me tänaval kohtume...mis siis saab? Tere? ei? Naeratus minu poolt...JAH!

* Mulle jääb alati luuletus, mis ta mulle kunagi kirjutas...

Isa juures külas on hea...issi on hea!

Karl on tegija!

Käisime nädalavahetusel kalliga minu isal külas. Laupäeva hommikul kell 800 võtsime siis suuna Elva poole. Nii vara laupäeva hommikul? Jah, tahtsime varakult kohale jõuda, et saaks midagi vahvat ka ikka isa juures teha.

Kohal!
Väike Elva kaltsukatiir-tehtud!
Karlil (minu armas väikevend) olid laupäeval Otepääl suusahüppevõistlused. Muidugi tahtsin ma neid näha. Kuigi kui ma aus olen siis eriti ma vaadata ei julenud. Ma ei teagi miks. Vend hüppas nagu mõnus üledoseerinud pääsuke. Sirge nagu pulk ja jalad laiali. Ta on ikka nii tubli poiss. Ja seda tõestas ka see, et auhinnatseremoonial pärjati teda I kohaga. Kuigi enne võitstlusi kinnitas ta mulle ja Matsile, et tal ei ole kõige parem vorm. Seda oli 12.a poisi suust päris vahva kuulda.
Võistlejad said osalemise eest toredaid rohelisi K-kohukesi, mis olid vist valimistest alles jäänud.

You Go KARL! Karl tegi hüppe 23,5 m ja meie....
Vahetasime pusad ära! :)

Õhtul näitasid oma osavust minu lemmikmehed Karl ja Mats, kes tegid superhead liha. Alkoholivaba õlu, hea toit ja saun. Mmmm...mõnus on maal!
Isa sättis end õhtul toredasse rahvatantsu vormi ja lubas, et saunatab meiega teine kord. Öösel pidime valves olema, et natukene napsutanud papito koju tuua. Seda polnud aga tarvis...

Alati isa juures olles ärkan ma pannkoogilõhna peale...kuna sellel korral isa naine kodus ei olnud siis otsustasingi ise selle koogilõhna magajatele ninna ajada. Õnnestus! :)
Otsustasime Tallinnasse alles õhtul sõita,et saaks kauem maal olla. Käisime jõe ääres "parte toitmas" kuid neid ei olnud seal. Seega toitsime Karli , sest tal oli kõht tühi.
Õhtul panid isa ja ta naine meile kaasa kõik oma keldrvarud. :) see oli neist väga armas.

koju!
Tartu-Tallinna mnt-l ei meeldi mulle tegelikult üldse sõita. Eriti pühapäeva õhtul. Millal need suured linnaonud ometi hakkavad seda teed ehitama. Ma ei jõua seda ära oodata. Kui muidu on lubatud kiirus 90km/h siis maanteel on see tegelikult 140km/h. Jah! Lollakad!
Enne Tallinna jõudmist oli tulemus ka käes. Päris suur avarii..Ma väga loodan, et see Audi A4 mees on ikka elus...

Jõudsime ilusasti koju. Maal oli tore. Papito ootab meid jälle külla!
oma voodis on ikka nii hea....kalli kaisus!

KLASS

Eile vaatasin filmi KLASS.
Algus oli hea. Näitlejad olid head, kõik oli hea. Hea Eesti film, eksju. Mulle meeldis.
Vaatasin, vaatasin, vaatasin....huuu...Karm Eesti film.
Film oli tehtud tõestisündinud lugude põhjal. Eeltöö filmile oli kindlasti suur. Kui muidu sellistele sündmustele igapäev ei mõtle siis mina küll peale selle filmi vaatamist mõtlen. Mõtlen oma klassile. Kas meil oli selliseid asju. Jah, oli. Aga mitte nii karm! Meie klassis oli paar sellist õpilast, kes hoidsid omaette. Aga peale 9.klassi lõppu jäi meie klassi 20 õpilast ja me hakkasime üksteist rohkem hoidma. Hoidsime kokku. Enam ei olnud nurgas üksikuid. Ei olnud! Olime nagu pere.

Praegu mõtlengi, et suvel võiksime kõik kokku saada. Me pole teineteist nii kaua näinud. Mine tea, äkki on nõus vanad klassikaaslased nõus Aegna saart külastama? peaks neid otsima hakkama. Jah!***Selline olin mina 12.klassis...olen vist pisut muutunud. Aga teised?***

Filmist veel niipalju, et ma usun, et see film võidab palju erinevaid auhindu ja seda tõlgitakse ümber erinevatesse keeltesse, et noored näeksid, mis tegelikult toimub ja kui KARM see kõik on...

Uuuu...weee...

Täna oli mul msnis nime taga selline vahva lause "Poiss pani päikese kaissu". Ühel hetkel kirjutas mulle üks vana töökaaslane "kas su ema

***Minu kallis päikese käes***

teab või?"... Päris vahva. Et, kas poiss pani beebi kõhtu?
ei ole pannud kahjuks/õnneks. Ja ma ei hakka oma emaga sel teemal isegi mitte vestlema. Ta oleks kohe valmis 2-kordseks vanaemaks hakkama ja eralasteaeda ehitamisega ei tohiks tal ka probleeme tekkida.

ma ei tahaks eriti tööst kirjutada, aga täna tahan. Täna on mõnus ja eile oli mõnus. Nii mõnus!
Suvi tahab aknast sisse pugeda. Jah! äge! Aga poiss peaks kohe siia jõudma ja siis saab koju. Maroko vesipiibutubakat popsutama.

Tagasi

Olen nüüd kenasti puhkuselt tagasi. Sai Marokot avastatud. WOW! See oli päris raju (nagu üks mu tuttav oleks selle kohta kindlasti öelnud) Naljakas oli see, et kui ma koju jõudsin siis ootasin ma kannatamatult oma postkasti uut ajakirja "Stiil". Jah, nii naljakas kui see ka ei ole. Ma ei tea ise ka miks. aga ootasin...

Minu, Matsi, Kädi ja Ando Marokoseiklustest teen eraldi bloggi. Selle riputan siia peagi ülesse. Luban!
Ilmad lähevad väljas järjest ilusamaks ja päike poeb üha rohkem põue.Jipiii!

Nädalavahetusel vestlesin oma pisikese vääniku Gennetiga (õelaps)telefonis. Ma ei saanud küll päris hästi aru, mida ta mulle seletas, aga arvan, et ta üritas mulle öelda, et sõidab järgmine nädal vanavanaemale külla ja ootab väga suve, et saaks oma koeraga õues mängida.

* Gennet *