Kas mõned päevad ongi sellised, kus mõeldakse oma endiste poiss/tüdruksõprade peale. Eile hommikul oli mul selline kummaline tunne. Alles hiljuti nägin ma unes, et sõitsin laevaga Ameerikasse midagi otsima. Ma ei teadnud ise ka, mis see täpselt on. Jäin merehätta ja ei jõudnudki sinna. Eile mõtlesin oma ühe endise kallima peale. Ta käib Ameerikas koolis. Mulle meenus korraga minu uni ja kõik, mis me koos tegime. Meie suhe algas siis kui ma olin veel vahva teenager ja ma ei tea siiani, mis teda minu juures köitis. Olime koos ja siis jälle ei olnud. Ühel hetkel läksid taas meie teed kokku...kuid ei jäänud kokku.
Ma ei olnud teda eelmisest suvest saadik näinud ja eile kui ma autoga sõitsin siis juhtusin temast mööda sõitma. Ta juhtis punast autot. Sedasama autot, kus olen minagi olnud. Mingi kummaline tunne käis minust läbi ja ma mõtlesin tükk aega tema peale. Ma ei teadnud, et ta Eestis on... Aga ma nägin teda! Tal oli seesama nägu ees...seesama. Tema nägu. :)
Alles sain tema kohta 1 uudise hiljuti. Tal läheb hästi. Mul on selle üle hea meel. Ta on õnnelik!
Soovin talle mõttes ainult head.
Naljakas kuidas inimesed meie ümber liiguvad. tulevad ja lähevad. Ma mäletan, et just tema oli see, kes mulle kunagi rääkis, et osadest sõpradest enda ümber tulebki lahti lasta. Ta õpetas mulle väga palju...
Ma ei tea, kas ma enam kunagi teda kohtan. Kui me tänaval kohtume...mis siis saab? Tere? ei? Naeratus minu poolt...JAH!
* Mulle jääb alati luuletus, mis ta mulle kunagi kirjutas...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar