Olen hakanud iga päev endale kirja panema midagi toredat, mis mind antud päeva juures on rõõmustanud.
Eelmisel nädalal käisin ma koolitusel ja sain sealt päris mitu toredat mõtet või midagi, mis mind mõnusalt muigama pani.
Enne koolituse algust oli osalejatel nagu ikka võimalus end hommikukohviga turgutada. Laual oli ka hunnik imehäid küpsiseid (mida mina kahjuks süüa ei või). Nägin juba kaugelt üht vana koostööpartnerit. Meil oli suurepärane klapp kui kunagi ühe projekti kallal töötasime. Ka tema tuli kohvijärjekorda seisma. Tervitasin teda naeratades. Ta tervitas mind vastu...kuid teistmoodi. See oli pigem tema mõttes selline " Tere armas tüdruk! Ma olen sind näinud...ma olen sind...Kus ma olen sind kohanud? Aga okei. Tere?!"
Ma sain sellest kohe aru, et ta ei tundnud mind ära. Mõne aja pärast astus ta mulle uuesti ligi. "Triinu!!! Ma ei tundnud sind üldse ära! Ma ei mõista kuidas ma sind ära ei tundnud. Sa oled ju absoluutselt unustamatu inimene! "
See oli lause, mis pani mind terveks päevaks särama...sest see oli nii siiras.
Koolituse alates leidsin oma koha eelmisest koolitusest leitud sõprade kõrval. Potsatasin maha...sahkerdasin oma koti ja koolitusraamatuga. Ja järsku...Minu kõrval istus mees, kellel olid jalas imearmsad The Simpsons sokid :)
teisipäev, 23. september 2008
reede, 29. august 2008
Juhtus...

Kui palju on neid inimesi, kes mõtlevad pidevalt oma tervisele. Inimesed, kes on kursis oma tervise hetkeseisuga.
Mina ei mõelnud kaua üldse oma tervisele. Olin terve nagu purikas ja arvasin, et kõik toimib ..(nagu mu isa armastab öelda) "nagu kellavärk".
Aprillis` 08 aga sattusin ma haiglasse. Minu kõhus olid üleliigsed kivid, mille olemasolust ei teadnud mina mitte midagi. Ja need tegid mulle põrguvalu. Sellist valu ei olnud ma vist oma elus kunagi tundnud. Sapikivid!
Olin need vist oma vanaemalt päranduseks saanud. Ja selgus, et need on ka minu emal.
Aprill, Mai, Juuni...Juuli keskpaik! Rahulik! Kuni 18.07.. taas hakkasid kivid minu kõhus möllama ja panid pisarad silmast voolama. Olles Viljandi kiirabis oli mul elus esimest korda selline tunne, et nüüd panen pildi lõplikult tasku. Aga suutsin endaga hoida oma unistusi ja mõtlesin neile läbi meeletute valude.
August...kiirabikülastused hakkasid juba sagedaseks muutuma. Kuni ühel päeval tuli mul öelda nagu abielutseremoonia ajal selge sõnaga "Jah, ma olen nõus!"
Operatsioonilaud. Kell on 21.00 mul on seljas sinine krõpsudega kleit ja operatsioonilaud on kitsas. " Ega ma siit ometi maha kuku?"
Kell 21:05 astus minu juurde maskis õde " Mina olen sinu narkoosiarst".
Ilusad mõtted, ilusad mõtted Triinu...kõik saab korda.
2 minuti jooksul jõudsin ma mõelda nii palju ilusaid asju ja nii paljudele toredatele inimestele, kes on minu elus olnud.
Esimene oli mu kadunud vanaema. Ma olin 7.a kui ta suri ja ometi õppisin ma temalt nii palju, olles ise nii noor. Vanaema lausetest oli mul seal laual lebades meeles üks lause " Kui sa suureks saad ja sul on mees siis ära sa kunagi tema peale karju!" (Ma ei ole kunagi kellegi peale karjunud!)
Minu Mats...mu kallis. Kelle pärast ma juba pean ärkama ja talle naeratama. Armastus!
Vanaisa. Mu lokkidega vanaisa. Mu maasikavanaisa.
Mu tulevane laps. Taas mõtlesin ma oma unistusele. Oma nii reaalsele unistusele. Oma 3.a lokkidega pisi tütrele, kes aias ringi jookseb. Kuidas saab olla üks unistus nii reaalne? Sest see on minu unistus! :)
Isa...nii kaugel, aga samas nii lähedal.
Tiina...sõbranna, kes leidis lõpuks mida ta otsis. Hea inimese enda põue.
Ja Gert...millegipärast on ta aeg ajalt minu mõtetes. Võibolla sellepärast, et ma ei suuda siiani aru saada kuidas tema kunagi minuni jõudis. Müstika. Ja kui palju ta mulle õpetas. Kui palju me rääkisime alati.
.....ja järsku hakkas kellaseier liikuma välkkiirusel ja peale tuli magus uni!
Ärgates tundsin oma kõhul midagi võõrast. Kive pole enam :)
Nüüd olen tähelepanelikum. Tervislikum. Säravam. Õnnelikum.
teisipäev, 20. mai 2008
Bussi Triinu
Ma olen alati mõelnud, et bussiga on paganama igav sõita. Eriti veel kui sa pead seda üksi tegema. Üksi selles mõttes, et sul pole sõpra kõrval. Sinu ees istub tüsedam onu, kes on oma tooli seljatoe alla lasnud ja sa ei mahu oma sülearvutiga istuma. Siis järgmisel hetkel avastad sa, et hea plaan sõidu ajal arvutis filmi vaadata on luhta läinud kuna oled koju unustanud....-kõrvaklapid. Või avastad, et laptopi musta akumärgi asemel on rõõmus punane. Häire! Aidake mind!
Tegelikult saab teistmoodi ka. Küllaga ei tahaks ma siiski arvutit mängust välja jätta. (Siinkohal mainin ära, et viimasel bussisõidul elasin naabripoisi filmivaatamisele salaja kaasa. Klapid küll tema peas kuid tekst ja pilt oli ka mulle kenasti jagatud).
Täna oli mul vahva. Hommikul vara sõitsin bussiga tööasjus Tartusse. Tagasitulek 19:55 hetk. Lahkun kliendi juurest. “Nii, 20:00 bussile ma enam ei jõua!” Mobiili aku on mulle selja keeranud. Järgmine buss: 20:30. Laenan R-Kioski toreda müüija käest mobiili, et helistada elukaaslasele ja teatada oma saabumisaeg. “Jõuan 23:05, Tsau!” Kõik. Istun peatuses. Kell on 20:33. “kus buss on?! Hmm? Kus buss on?”. Lähen sõiduplaani järele pisut juba vihase näoga. “ Kus kr** on mu 20:30 buss?” ...Vaatan plaani...: 20:30 Tartu -Tallinn väljumine R ja L. Jee...seda bussi ei peagi olema. Ei läinud ma närvi. Vaatasin uue aja. 21:00 (Iga päev). Valin siis selle. Enne seda kui ostan pileti palun luba kasutada bussijaama elektripistikut, et oma akut laadida ja uuesti teatada oma saabumisaeg. Oleksin taas palunud vahvat tädi R-Kioskist kuid ta oli ametis sentide lugemisega ja ma ei söandanud teda tülitada.
Buss tuli õigel ajal. Mul oli hea meel. Ma olin rõõmus. Mu buss saabus õigel ajal peatusesse. Bussijuht oli super. Ta tervitas meid sellisel moel nagu olen näinud “ameerika filmidest” kui kamp regge-inimesi on saabunud Ibizale ja bussijuht käivitab loo 50 Centi tunnusmuusika saatel ja laulab “ I take you to the ganja shop!” Meie bussirahva näod olid kõigil rõõmsad. Kõik olid rahul. Bussijuht viskas nalja kõigiga, kes olid bussis. Üks nali on märkimist väärt. Üks proua küsis, kas Lennujaamas ka saaks peatust. Mispeale vastas talle bussijuht mitteimestunu näoga “ Muidugi saab proua! Ma lähen ju seal ise ka maha!”
Inimesed istuvad bussis mugavalt. Mul on kaasas üks film, aga ma ei pane seda käima. Sest ma ei taha. Mul on mõnus olla niisama. iTunes mängib mulle Vaiko Epliku lugu “Sylverster otsustab surra”. Ja järgmine on lugu sellest kuidas .... ei suudaks neid vist kunagi erutada!... Lahedad poisid seal bändis neil! Mu isa ütleb, et nad on tegijad. Vaiko on põhitegija! Et Vaiko oleks pidanud noor olema siis kui temagi oli. Mu isa oleks ka nende bändi vast läinud siis. Mida tegema? Ma ei teagi....Võibolla basskitarri, sest mu kallis issi meenutab oma olekult ja välimuselt Tarmo Leinatamme ja peakitarriga hüppamas ma teda eriti ette ei kujutaks. Ta nagu Tarmo ikka. Vaikselt tinistaks midagi...bassi siis minu kujutlusvõime järgi.
Tallinnasse on veel 1h sõita!
"Nii hea on mõelda, et sa tuled! On mõelda hea, et oled teel..."
(Vaiko Eplik ja Eliit)
* Minu uus hea avastus!
Tegelikult saab teistmoodi ka. Küllaga ei tahaks ma siiski arvutit mängust välja jätta. (Siinkohal mainin ära, et viimasel bussisõidul elasin naabripoisi filmivaatamisele salaja kaasa. Klapid küll tema peas kuid tekst ja pilt oli ka mulle kenasti jagatud).
Täna oli mul vahva. Hommikul vara sõitsin bussiga tööasjus Tartusse. Tagasitulek 19:55 hetk. Lahkun kliendi juurest. “Nii, 20:00 bussile ma enam ei jõua!” Mobiili aku on mulle selja keeranud. Järgmine buss: 20:30. Laenan R-Kioski toreda müüija käest mobiili, et helistada elukaaslasele ja teatada oma saabumisaeg. “Jõuan 23:05, Tsau!” Kõik. Istun peatuses. Kell on 20:33. “kus buss on?! Hmm? Kus buss on?”. Lähen sõiduplaani järele pisut juba vihase näoga. “ Kus kr** on mu 20:30 buss?” ...Vaatan plaani...: 20:30 Tartu -Tallinn väljumine R ja L. Jee...seda bussi ei peagi olema. Ei läinud ma närvi. Vaatasin uue aja. 21:00 (Iga päev). Valin siis selle. Enne seda kui ostan pileti palun luba kasutada bussijaama elektripistikut, et oma akut laadida ja uuesti teatada oma saabumisaeg. Oleksin taas palunud vahvat tädi R-Kioskist kuid ta oli ametis sentide lugemisega ja ma ei söandanud teda tülitada.
Buss tuli õigel ajal. Mul oli hea meel. Ma olin rõõmus. Mu buss saabus õigel ajal peatusesse. Bussijuht oli super. Ta tervitas meid sellisel moel nagu olen näinud “ameerika filmidest” kui kamp regge-inimesi on saabunud Ibizale ja bussijuht käivitab loo 50 Centi tunnusmuusika saatel ja laulab “ I take you to the ganja shop!” Meie bussirahva näod olid kõigil rõõmsad. Kõik olid rahul. Bussijuht viskas nalja kõigiga, kes olid bussis. Üks nali on märkimist väärt. Üks proua küsis, kas Lennujaamas ka saaks peatust. Mispeale vastas talle bussijuht mitteimestunu näoga “ Muidugi saab proua! Ma lähen ju seal ise ka maha!”
Inimesed istuvad bussis mugavalt. Mul on kaasas üks film, aga ma ei pane seda käima. Sest ma ei taha. Mul on mõnus olla niisama. iTunes mängib mulle Vaiko Epliku lugu “Sylverster otsustab surra”. Ja järgmine on lugu sellest kuidas .... ei suudaks neid vist kunagi erutada!... Lahedad poisid seal bändis neil! Mu isa ütleb, et nad on tegijad. Vaiko on põhitegija! Et Vaiko oleks pidanud noor olema siis kui temagi oli. Mu isa oleks ka nende bändi vast läinud siis. Mida tegema? Ma ei teagi....Võibolla basskitarri, sest mu kallis issi meenutab oma olekult ja välimuselt Tarmo Leinatamme ja peakitarriga hüppamas ma teda eriti ette ei kujutaks. Ta nagu Tarmo ikka. Vaikselt tinistaks midagi...bassi siis minu kujutlusvõime järgi.
Tallinnasse on veel 1h sõita!
"Nii hea on mõelda, et sa tuled! On mõelda hea, et oled teel..."
(Vaiko Eplik ja Eliit)
* Minu uus hea avastus!
kolmapäev, 16. aprill 2008
esmaspäev, 31. märts 2008
Minu HELENIST
Kas sul on oma Helen? Minul on ...mu oma Helen, kes paneb mind alati tasa rääkima. Kes alati on hea. Kes on mind heaks teinud. Kes kunagi ei kurjusta (kui siis omaette ja vaikselt). Kellel on alati siirad soovid. Kes on minu suur õde, keda mul pole kunagi olnud. Kes on mulle teinekord ema eest. Kellel on sama minuga päris ühesugune maitse. Kellel on alati midagi head kapis. Kes on alati ilus ja särav. Kes on oma beebidele hea emme. Kes on oma mehele hea naine. Kes armastab minu lokke. Kes armastab mind. Kes mulle sünnipäeval oma perega laulma tuli. Kes peab mind kalliks. Kes naerab koos minuga. Kes teinekord naerab teiste üle koos minuga. Kes on nõus minuga seebikat vaatama. Kes tahab minuga pilti. Kes annab oma poja sünnipäeva mulle organiseerida. Kes kinkis mulle esimesed head puhastusvahendid. Kes teeb kurval hetkel mulle pai. Kes andis mulle Muna. Kes usaldab mind. Kes usaldas mulle. Kes tulevikus tahab minuga jagada. Kes annab mulle nõu. Kes koolitab mind. Kes jagab minuga mu üllast rõõmu. Kes saab minu käest kiita. Kes saab minult tänu. Kes teeb maailma parimaid kooke. Kellel saab olema kunagi oma koogikohvik. Kelle unistustesse mina usun. Kes usub minu omadesse. kes aitab mu unistustel täituda kogu oma võimsuse ja jõuga. Kes toetab mind. Kes saadab mulle sõnumeid, mis on nii siirad ja armsad, et mul tuleb pisar silma nurka. Kellele ma olen väike õde. Kes on mulle perekond. Kellega käime shoppingul. Kellega sööme sushit. Kelle poeg armastab mu telefoni ussimängu. Kellel on tütar, kelle ma Printsessiks kroonisin. Kellele ma midagi ise meisterdan. Kelle mees annab mulle hea energia. Kes oma meest armastab kõikide maailma armastusetunnete palju! Kes minuga koos õpib. Kes oma printsessi süles kannab. Kelle pulmadest unistan mina! Kes hoiab minu kallist. Kelle mehe firma kinkis mulle märkmiku. Kelle mees valmistas mulle ette tulikuumad söed, kust ma üle astusin. Kellel on kiisud. Armsad kiisud! Kelle tee on alati kõige mõnusam ja paneb tassi aurama. Kelle vannituba on nii armas. Kelle voodi on kõige pehmem. Kelle maja ees olen ma saanud 2 trahvi. Kes paneb mu naeratama. Kes on teinekord pöörane. Kellel on nii vahvad ideed. Kes on peaaegu samasugune nagu mina. Kes mulle oma mõtteid jagab. Kellele ma tahaksin kunagi laulda. Kellele ma tahaksin lausa laulu kirjutada. Kellel on kodus Hea. Kes on ise hea...
Kes on MINU HELEN!
(sulle õeke!)
Kes on MINU HELEN!
(sulle õeke!)
neljapäev, 27. märts 2008
Täna tuleb hea päev!

Tegelikult tunnen ma praegu, et ma tahaksin kohe silmad kinni panna ja pea padjale asetada. Aga tahaksin samas ka kindlasti ära kirjutada mida ma täna tunnen, sest ma ei tea, mis seis on hommikul. Kas ma enam tunnen seda mida hetkel.
Täna oli mul taaskord võimalus osaleda ühel Peep Vainu koolitusel: Elujõud ja Energia. Olen kahel Peebu koolitusel käinud ja teadsin, et ka seekord astun ma koolituse lõppedes nagunii uksest välja ja mõtlen, et " Jälle avastasin nii palju uut, mis kõik on tegelikult koguaeg mu silme all olnud. Mida kõike olen ma tegelikult koguaeg teadnud, aga pole neile asjadele mõelnud!"
Ja nii läks muidugi ka täna.
Kõigepealt tuli meil iseend kiita millegi eest, millega oleme me rahul. Esimese asjana kiitsin ma end selle eest, et olen treeningud käsile võtnud. Ja teiseks oli mul see, et ma olen uhke, et ma sorteerin prügi. Selle eest sain ma tugeva aplausi. Ja selgus, et paljud seda siiski ei tee. Aga see uhkus ei olnudki peamine. Peamine oli tunne, et ma teen midagi head ära.
Ma olen ääretult õnnelik, et koolitusele minnes otsustasin oma esialgse valitud koha asemel valida endale üks teine koht. Sellel oli kindlasti oma mõjuv põhjus ja see seisnes selles, et meil tekkis grupitööna fantastiliselt hea team. Me kõik olime erinevast valdkonnast ja kõik olime oma firmast sellel koolitusel ainukesed. Meie vestlused olid põnevad ja teinekord meie mõtted olid isegi samad. Praegu siin voodis olles mõtlen, et oli üks paganama hea päev.
Sain omale 4 uut head tuttavat. Sain 4 korda hoida käes mikrofoni ja avaldada oma mõtteid ka teistele. Sain koju minnes veel ühe tuttava, kes asytus mulle juurde ja ütles, et " Sa oled üks paganama lahe tüdruk. Nii positiivne ja vahva. Ma tahaksin sinuga veel tulevikus kohtuda! Äkki saame kunagi koostööd teha...!" Muidugi! :) See oli nii armas üllatus. Enne koolituse lõppu astusin ligi ka Peebule, et teda järjekordse imehea koolituse eest tänada. Tean, et vahepeal oli ta mu käekäigu kohta küsinud ja tahtsingi talle öelda, et minuga on kõik okei. Ma ei ole temalt saadud positiivset energiat mitte kuskile ära kaotanud! Mul on endaga tore ja mul on palju plaane mida ma soovin ellu viia. Ta oli minuga siiras ja rääkisime paar sõna juttu. "Me näeme veel ju.?"..."muidugi, Triinu. Muidugi näeme! Ole tubli!"
Ja kui olin haaranud garderoobist oma mantli sain ka telefonitsi uudiseid, et taksot on võimatu tellida...
Ja hops, otsisin kotist ülesse uue tuttava visiitkaardi. Erki oli ta nimi! Ja võtsin juguse meie uu sõprust pisut ka ära kasutada. :) Heas mõttes. Erki oli hea meelega nõus mind sõidutama sinna, kuhu vaja. Vaatamata sellele, et tegelikult ta selles suunas sõitma ei pidanud. Aga uus sõpus. Ma oleksin kindlasti tema heaks sama teinud.
OLIGI ÜKS HEA PÄEV! Sain uusi tuttavaid...ja sain palju uusi mõtteid mida seedida ja siis tegutseda!!!
ELU ON JUMALA ÄGE! :)
* Ja mis siis kui ma täna trahvi ka sain! :) MIs siis...ma vaidlustan selle. Sest mul on õigus!
kolmapäev, 26. märts 2008
Lumi ja kõik muu
Ma ei ole üldse pahane selle lume peale. Ma olen natukene kade. Olen kade nende inimeste peale, kes ei pea nägema nii suurt vaeva hommikul oma auto väljakaevamisega. Või tegelikult? kas ma olen üldse kade... No nüüd ei oska ise ka vastata. Tegelikult on ju päris vahva oma autole hommikul tere öelda kui olen ta suure lumekuhja alt taas leidnud ja vaikselt surisema (sooja) pannud. Ja siis pühin teda.
Olen praegu kodus. Kell on 22:04 ja mu auto on pargitud kodust eemale, sest maja ees olid kõik kohad lund täis ja naabrimehed olid oma autodega lumes kinni. Ka meie munaga jäime korraks lõksu, aga saime aru, et pole mõtet pressida...
Ja nüüd ma mõtlen, et ta on seal eemal üksi. Teiste võõraste autodega. Jeerum, ma mõtlen esimest korda nii. Hommikul kõnnin kohe kiiruga tema juurde. Võibolla ostan talle tavapärasest pisut kallimat kütust tänutäheks vapruse eest! :) Eks näis! Minu Muna ikkagi ju!
Ootan tegelikult homset päeva. Lähen järjekordsele Peep Vainu koolitusele. Ausalt öeldes ei jõua ma ära oodata, et jälle tema positiivsust täis nägu näeksin. Ootan huviga , mis juhtub seekord? Mida uut ma õpin? Mida uut avastan endast?
Mul on hea tunne!
See lumi ei aja minu tuju pahaks! Noup!
(igatsen..)
Olen praegu kodus. Kell on 22:04 ja mu auto on pargitud kodust eemale, sest maja ees olid kõik kohad lund täis ja naabrimehed olid oma autodega lumes kinni. Ka meie munaga jäime korraks lõksu, aga saime aru, et pole mõtet pressida...
Ja nüüd ma mõtlen, et ta on seal eemal üksi. Teiste võõraste autodega. Jeerum, ma mõtlen esimest korda nii. Hommikul kõnnin kohe kiiruga tema juurde. Võibolla ostan talle tavapärasest pisut kallimat kütust tänutäheks vapruse eest! :) Eks näis! Minu Muna ikkagi ju!
Ootan tegelikult homset päeva. Lähen järjekordsele Peep Vainu koolitusele. Ausalt öeldes ei jõua ma ära oodata, et jälle tema positiivsust täis nägu näeksin. Ootan huviga , mis juhtub seekord? Mida uut ma õpin? Mida uut avastan endast?
Mul on hea tunne!
See lumi ei aja minu tuju pahaks! Noup!
(igatsen..)
esmaspäev, 24. märts 2008
Tüdrukule tuli 4
Ma sain 22.märtsil 24.aastaseks. Ma ei tea, aga mulle meeldib see number. See paneb mu naeratama ja kuidagi mõnusalt tundma. Ma usun, et tuleb hea aasta! :)
Olin vahvasti oma sünnipäeva õhtul kodus.
Armas oli see kuidas Helen, Urmas ja Alex mulle kõik koos trepikojas laulsid lillekimbud käes.
See tegi südame soojaks.
Või siis näiteks see kuidas ma oma sünnipäeva hommikul olin ärevil nagu 13.a tüdruk. Avasin silmad ja ootasin, et Mats ka juba ärkaks. Kell oli 7.45...laupäeva hommik. Uni läinud...Ja lõpuks avas ka Mats oma silmad. Minu esimene sõna talle oli " Noooh?!" :)
Ta on kallis!
Olin vahvasti oma sünnipäeva õhtul kodus.
Armas oli see kuidas Helen, Urmas ja Alex mulle kõik koos trepikojas laulsid lillekimbud käes.
See tegi südame soojaks.
Või siis näiteks see kuidas ma oma sünnipäeva hommikul olin ärevil nagu 13.a tüdruk. Avasin silmad ja ootasin, et Mats ka juba ärkaks. Kell oli 7.45...laupäeva hommik. Uni läinud...Ja lõpuks avas ka Mats oma silmad. Minu esimene sõna talle oli " Noooh?!" :)
Ta on kallis!
reede, 14. märts 2008
mu kallile
tahan täna kirjutada oma kallile!
Kas sa tead kui armas sa mulle oled?
Kas sa tead kuidas sa mu särama paned-nii, et ma mõnikord ehmatan kui seda tunnen?
Kas sa tead kui väga ma sind armastan? see tunne on sama kuum kui päike kõrgel-kaugel.
Ma igatsen sinu järele iga hetk kui sa minu juures ei ole. Eriti suureks kasvab minu igatsus siis kui vahemaa on pikk. Mis siis, et oled vaid paar päeva ära.
Ma ootan sind koju ja kui sa tuled siis olen ma mõnikord hämmingus. Ma olen nii rõõmus, et teiekord ei oska ma seda väljendada. Olen abitu...suurest rõõmust, et sa tulid!
Mul on sinuga nii hea!
Sinul on minuga hea!
Armastan sind kogu maailma vee palju! :)
Olen koguaeg sinuga.
tydruk
Kas sa tead kui armas sa mulle oled?
Kas sa tead kuidas sa mu särama paned-nii, et ma mõnikord ehmatan kui seda tunnen?
Kas sa tead kui väga ma sind armastan? see tunne on sama kuum kui päike kõrgel-kaugel.
Ma igatsen sinu järele iga hetk kui sa minu juures ei ole. Eriti suureks kasvab minu igatsus siis kui vahemaa on pikk. Mis siis, et oled vaid paar päeva ära.
Ma ootan sind koju ja kui sa tuled siis olen ma mõnikord hämmingus. Ma olen nii rõõmus, et teiekord ei oska ma seda väljendada. Olen abitu...suurest rõõmust, et sa tulid!
Mul on sinuga nii hea!
Sinul on minuga hea!
Armastan sind kogu maailma vee palju! :)
Olen koguaeg sinuga.
tydruk
esmaspäev, 3. märts 2008
minu hull nädal
eelmine nädal oli mul ikka päris pöörane. Võiks lausa öelda, et päris normaalne ma ikka ei ole. Siis kui teised tähistasid Vabariigi 90 sünnipäeva sõitsin mina toreda näoga Tartu poole, et jägrmisel hommikul kell 06:00 alustada uue objekti käivitamist. Alguses oli ju vahva mõelda, et mis need pikad tööpäevad ikka on....Aga, jah-...AGA!?
Ma ei hakka pikalt isegi kirjutama kuidas ma igal hommikul 7 päeva järjest ärkasin kell 06:00 ja läksin objektilt koju kell 22:30. Ma ei oleks uskunud, et selline töö rapsimine ajab mu une sassi ja ei lase mul uinuda, kuigi väsimus on tohutu. Just nii minuga oligi...siplen voodis suure väsimusega, aga und ei saa. Ärevus järgmise päeva ees...kartus " Kas kõik läheb ikka hästi? Kas ma saan hakkama? kas ma olen ikka piisavalt tragi? kas ma jaksan? Kas kõik töölised tulevad ikka ka homme?"
Nädal aega koristasin ja koolitasin välja uusi puhastusteenindajaid uuel Tartu objektil, mis meie ettevõttele sai. Nägime suurt vaeva, et kõik puhtaks saada. Kõike ju ei saagi, eksju...ja korraga.
Sain suure suure kogemuse, sest lisaks teooriale sain ma nüüd tõelise praktika osaliseks. TUnnen selle üle kohe uhkust. Ma sain päris hästi hakkama. Sain tööle tublid inimesed, kellega sain hästi läbi ja saame siiani. Nad said aru, et ma ei ole veel täna professionaal sellel alal ja tegime kõike koos.
Teise päeva hommikul sain ma suure üllatuse osaliseks. Klient ütles mulle, et nad ei oska olla nii puhtas kontoris. :) See oli nii siiralt armas. Kas tõesti meie pingutused kannavad juba praegu vilja. kas tõesti, kas tõesti! :) Jah! Aga ega loorberitele puhkama ei jää keegi. Ikka siblisime edasi ja üritasime maja veelgi puhtamaks saada. Saimegi ja olime tublid. Kõik me olime tublid. Suured tänud mu ablistele Mairele & Alexile. Kelleta oleks mul seal kindlasti väga raske saanud olema.
Nüüd olen kodus Tallinnas ja Tartus on kõik hästi. Nad saavad kenasti hakkama. Nad on tublid ja täna sain veel arvatavasti ühe tubli naise juurde. :)
Mul on hea tunne... ma saan hakkama. Isegi kui ma väga kartsin seda objekti käivitamist ilma oma kalli H-ta. Aga sain kenasti hakkama ja nagu H mulle ütles...varsti korjame istutatud põõsalt ka maitsvaid marju! :)
Millega ma siis tegelen...vaata järgi ;)
www.finstar.ee
Ma ei hakka pikalt isegi kirjutama kuidas ma igal hommikul 7 päeva järjest ärkasin kell 06:00 ja läksin objektilt koju kell 22:30. Ma ei oleks uskunud, et selline töö rapsimine ajab mu une sassi ja ei lase mul uinuda, kuigi väsimus on tohutu. Just nii minuga oligi...siplen voodis suure väsimusega, aga und ei saa. Ärevus järgmise päeva ees...kartus " Kas kõik läheb ikka hästi? Kas ma saan hakkama? kas ma olen ikka piisavalt tragi? kas ma jaksan? Kas kõik töölised tulevad ikka ka homme?"
Nädal aega koristasin ja koolitasin välja uusi puhastusteenindajaid uuel Tartu objektil, mis meie ettevõttele sai. Nägime suurt vaeva, et kõik puhtaks saada. Kõike ju ei saagi, eksju...ja korraga.
Sain suure suure kogemuse, sest lisaks teooriale sain ma nüüd tõelise praktika osaliseks. TUnnen selle üle kohe uhkust. Ma sain päris hästi hakkama. Sain tööle tublid inimesed, kellega sain hästi läbi ja saame siiani. Nad said aru, et ma ei ole veel täna professionaal sellel alal ja tegime kõike koos.
Teise päeva hommikul sain ma suure üllatuse osaliseks. Klient ütles mulle, et nad ei oska olla nii puhtas kontoris. :) See oli nii siiralt armas. Kas tõesti meie pingutused kannavad juba praegu vilja. kas tõesti, kas tõesti! :) Jah! Aga ega loorberitele puhkama ei jää keegi. Ikka siblisime edasi ja üritasime maja veelgi puhtamaks saada. Saimegi ja olime tublid. Kõik me olime tublid. Suured tänud mu ablistele Mairele & Alexile. Kelleta oleks mul seal kindlasti väga raske saanud olema.
Nüüd olen kodus Tallinnas ja Tartus on kõik hästi. Nad saavad kenasti hakkama. Nad on tublid ja täna sain veel arvatavasti ühe tubli naise juurde. :)
Mul on hea tunne... ma saan hakkama. Isegi kui ma väga kartsin seda objekti käivitamist ilma oma kalli H-ta. Aga sain kenasti hakkama ja nagu H mulle ütles...varsti korjame istutatud põõsalt ka maitsvaid marju! :)
Millega ma siis tegelen...vaata järgi ;)
www.finstar.ee
kolmapäev, 13. veebruar 2008
Sõbrannaga on hea...
Eile käisin külas oma kallil sõbrannal Marial. Me polnud mõni aeg kohtunud. Aga mul on hea meel, et seda jälle tegime. Enne minekut tema juurde meenutasin ma reklaami mida olen TV3 peal tähele pannud. Reklaam, kus tuntud Hannes Võrno räägib situatsioonist kuidas nädalalõpul plaanid vanematele külla minna ja siis lihtsalt et viitsi sõita pikka maad ja teatad, et ei saa kahjuks tulla. ISe teades, et maal on kõik ootusärevuses sinu tulekust ja valmistatud on lauale parimad road. Sa lihtsalt ei viitsi tegelikult minna. Ja siis ma mõtlesin selle peale, et kas mul on praegu selline tunne peal, et ma helistaksin Mariale, et ma ei saa kahjuks tulla, kuna mu ema on väikese vennaga mul külas. Mõtlesin...EI! Seda tunnet, et talle helistada ja ta pettuma panna mul ei olnud. Ma olin enda üle päris uhke. Muidugi sõidan ma Mariale külla. Ja ma viin talle tuple. Nii läkski....
Mõnus oli istuda Mariaga tema suure elutoa diivanil, mis oli nii pehme, et tuli tahtmine sinna lausa pikali visata. /Aga siiski külas, eksju! :) / Erinevalt teistest elamistest ei olnud nende elutoas telekat. Miks peab alati olema telekas? Palju lahedam on lihtsalt sõbraga istuda, juua imehead taimeteed ja sinna juurde närida pisikesi beebiporgandeid. :) Meile meeldisid need! Ja tulbid olid ka laua peal. Saime nii paljudest asjadest rääkida. Unistasime koos. Suvest ja päikesest. Ja suvistest plaanidest. Need saavad teoks. Eks, Maria?
Sa oled mulle hea...meil on headuse sõbrannadus! ;) Kallis oled.
Täna on ka vahva päev. Päike tuli isegi korraks välja. Kallis on kaugemal, aga igatsus on meiega. Ja see on hea tunne! Armastuse tunne! Meie tunne! Meie oma!
Reedel saab koos olla ja saab üllatada...ootan sind koju!
Mõnus oli istuda Mariaga tema suure elutoa diivanil, mis oli nii pehme, et tuli tahtmine sinna lausa pikali visata. /Aga siiski külas, eksju! :) / Erinevalt teistest elamistest ei olnud nende elutoas telekat. Miks peab alati olema telekas? Palju lahedam on lihtsalt sõbraga istuda, juua imehead taimeteed ja sinna juurde närida pisikesi beebiporgandeid. :) Meile meeldisid need! Ja tulbid olid ka laua peal. Saime nii paljudest asjadest rääkida. Unistasime koos. Suvest ja päikesest. Ja suvistest plaanidest. Need saavad teoks. Eks, Maria?
Sa oled mulle hea...meil on headuse sõbrannadus! ;) Kallis oled.
Täna on ka vahva päev. Päike tuli isegi korraks välja. Kallis on kaugemal, aga igatsus on meiega. Ja see on hea tunne! Armastuse tunne! Meie tunne! Meie oma!
Reedel saab koos olla ja saab üllatada...ootan sind koju!
laupäev, 9. veebruar 2008
huvitavad ...ja toredad
ma mõtlesin, et surfan täna. :) Kõlab naljakalt, eksju.
Aga näe, mis ma leidsin.
http://wvs.topleftpixel.com/flash/cntower_timelapse.swf
* sellel lehel peab hiirt liigutama
Aga näe, mis ma leidsin.
http://wvs.topleftpixel.com/flash/cntower_timelapse.swf
* sellel lehel peab hiirt liigutama
neljapäev, 31. jaanuar 2008
Tydruk tuleb meie juurde laulma!

Cause a girl like me. Is just a lil' different from all the rest. And a girl like me. Never Gonna Settle for Second Best. Could it be a boy like you. That would give me anything, If I asked him to To take all my dreams And Make them true. Show me all the reasons that you Ought to be with a girl like me.
Just like me!
kolmapäev, 30. jaanuar 2008
Triinu triinu triinu Triinu
tunnelist välja
Täna on kõik juba päris hästi. Saan õnneks korda ühe asja, mis on mulle natukene muret teinud. Õnneks saab kõik korda. Alati saab kui väljapääsu otsida. Mul on hea olla. Ja mul on hea meel, et leidub toredaid inimesi, kes sind mõnikord mõistavad. Kui nendega rääkida.
Täna ootab mind üks üllatus. Ma olen alati tahtnud endale suurt õde. Ja viimase 2.aastaga olen neid saanud lausa kaks tegelikult. Üks on valge peaga ja teine tumepruuni. Õed mustvalged! :)
See on hea tunne. Mõnus tunne.. Ma olen väga õnnelik inimene.
Eile kohtusin oma lapsepõlvesõbrannaga. Uskumatu...ma ei olnud teda näinud 5.a ja nüüd äkki leidsime teineteist jälle ülesse. Mulle ütles üks armas inimene kunagi, et osad sõbrad ongi sellised, kellest on okei lahti lasta. Ja kui sa nendega kohtud siis tegelikult ei ole teil millestki rääkida. See on õige. Kuid osad sõbrad on sellised, kellega on alati midagi rääkida. Sest nendega on hea. Nemad on head!
Täna ootab mind üks üllatus. Ma olen alati tahtnud endale suurt õde. Ja viimase 2.aastaga olen neid saanud lausa kaks tegelikult. Üks on valge peaga ja teine tumepruuni. Õed mustvalged! :)
See on hea tunne. Mõnus tunne.. Ma olen väga õnnelik inimene.
Eile kohtusin oma lapsepõlvesõbrannaga. Uskumatu...ma ei olnud teda näinud 5.a ja nüüd äkki leidsime teineteist jälle ülesse. Mulle ütles üks armas inimene kunagi, et osad sõbrad ongi sellised, kellest on okei lahti lasta. Ja kui sa nendega kohtud siis tegelikult ei ole teil millestki rääkida. See on õige. Kuid osad sõbrad on sellised, kellega on alati midagi rääkida. Sest nendega on hea. Nemad on head!
Tellimine:
Postitused (Atom)

