teinekord on üksi kodus olla päris vahva. Täna ma olen näiteks lihtsalt mõnulenud. Tegin omale ühe "Helen Special" kokteili (1 banaan, 1 apelsin ja 1 muna-miksrisse). Väga hea sai. Mäletan kui esimest korda seda Heleni juures sain. Juba paljas mõte sellest, et hakkan kohe kohe toorest muna jooma ajas mul süljenäärmed tööle (seda ses halvas mõttes). Aga lõpptulemus oli hea. Helen pani küll lisaks pisut ka greipi, mis ajas meil näod krimpsu. Aga me tempeldasime selle pigem vitamiinipommi nimetuse alla. You should try it sometimes!
Lootsin, et täna tuleb mõnus reede-miskit põnevat telekast. Oleksin pidanud vist natukene rohkem sellest unistama-oleks ka saatekava teistsugune tulnud :) Või siis mitte?
Eile kohtusin Pärnu kohvikus oma vana töökaaslasega. Ta oli seal põhjusega ja ka mina sattusin sinna põhjusega. Kohtun temaga ka järgmisel nädalal ja ma usun, et tema saab mind ühes minu hirmus aidata...ma unistan, et see saaks korda. Ma usun, et saab...JAH!
Rääkisime paljudest asjadest...hea oli temaga rääkida. Me olime nagu ühel lainel.
Mul käib praegu kõrvaklappides nii mõnus lugu, et jätan vist siinkohal täna kirjutamise pooleli...mõtte viib see lugu eemale natukene.
Aga ühes olen ma kindel...kõik need suhted, mis on mul olnud olid mingitmoodi mulle head...sest õppisin neist palju ja täna olen oma ellu ise kutsunud oma kalli, kes on mulle KÕIK ja KÕIKE!
/... Someone who I can trust and who's heart is right! /