Eestlased-ropendaja rahvas?

Eile käisin üht vahvat korvpallimängu vaatamas. Sõitsime linnast välja Jürisse. Uhke spoordihoone, mis meenutas mulle natukene oma vana kooli spordikompleksi. Ainult, et meie ujula oli väiksem ja meie korvpalliplats oli suurem...
Mäng hakkas peale. Mina ja minu poiss olime vist ainukesed inimesed Rae Koss- ja Audentese vahelisel mängul, kes elasid kaasa Audentese poistele. Jah! Vist olimegi. Põhjus oli ka lihtne...kaasa vend mängib Audentese all.
Mäng oli koguaeg päris tasavägine. Kord juhtis Rae Koss ja kord Audentes. Lõpuks võitis ikka Rae Koss oma koduhallis.
Aga, mis mind sellest täna kirjutama pani oli see, et mängu ajal...mis toimus?! Käis meeletu ropendamine...võiks öelda, et ma pole ammu sellist ropendamist kuulnud korraga nii paljude inimeste suust. Iga kord kui Audentes viskas korvi lendasid kohe pealtvaatajate seast sõnad tr**, Pu**, fu**, vi***, käige pe***! jne... meie taga olid noored, kuskil 10-12.a poisid ja tüdrukud. Ka nende suust lendasid kõiksugu sõnad. Imestama pani mind isegi see, et Rae Kossu oma treener hõikas päris tugeva häälega neid samu sõnu. Saan aru, et see oli kõik mängu hoos...aga jättis väga ebaviisaka mulje. Audentese enda treener on vanem mees ja tema lihtsalt kurjustas väga tugevasti oma poiste peale, kes tema näpunäiteid ei kuulanud. See oli isegi omamoodi naljakas!
Aga jah...mäng oli muidu väga tore. Pealtvaatajatel olid kaasas kõiksugu pasunad ja trummid. Vahva oli. Oleks kuidagi saanud need sõnad helituks muuta oleks veelgi toredam olnud!

Kuidas väikesed tüdrukud äkki suureks kasvavad?

Täna ma mõtlesin oma pisikese õekese peale. Ma ei ole teda juba päris pikka aega näinud. Jõulude ajal vist nägin viimati. Suhtlen temaga MSN-i kaudu. Kuid ma pole nagu tähelegi pannud kuidas ta ühtäkki nii suureks printsessiks on sirgunud. Koguaeg muretsen ma sellepärast, et isa ikka vanemaks ei jääks ja telefonis mulle ikka "tsau" ütleks "kõike head" asemel. Aga õe vanemaks sirgumist pole ma nagu tähele pannud.
Alles ükspäev kui rääkisin talle oma seljaprobleemist siis ta ütles mulle, et " Kui sul selg on haige siis äkki peaksid sa äkki endale selle Kosmodiski ostma?".... hahahaaa...Jah, Kosmodiski! Minu "pisike" õde soovitas seda. Kas pole temast armas?
Väike õde " Väike õde" // my bad!// reklaamib mulle TV3 diivanishoppingust tuntud toodet.
Pole ta vist enam nii väike midagi, eks.
Ilus tüdruk on!...armas tüdruk on. Muidugi olen ma tibakene mures nende meeletute rate.ee kontode pärast mida temavanused kasutavad. Aga ta kasvab sellest ka välja! Kinldasti...mina ju ka kasvasin...
Ta on ikka..ikka...ikka-ikka...ja jääb minu VÄIKESEKS ÕEKESEKS!

- Ehmatused ja üllatused -

Eile õhtul olin kodus ja uitasin ringi populaarsel innternetilehel Orkut.com. Jah, populaarne.
Vaatasin sõpru ja tuttavaid ja ühtäkki hakkasin jälgima oma tuttavate perekonnaseise. Commited, no answer, open marrige, single jne...
Järsku nägin, et ühel tuttaval oli perekonnaseis Single. Ahh?????? (ei viita need küsimärgid minu närvilisuse kõrgele tasemele) Ma ei suutnud seda uskuda. Inimesed, kes olid nii kaua koos olnud. Kõik juba nii ühine...ja nüüd eraldi. Muidugi võtsin seda kui täiskasvanud inimene. Inimesed ikka tulevad kokku, on koos, lähevad lahku. Mõned tulevad uuesti kokku, et siis jälle uuesti lahku minna...Aga nemad! Ei! Nemad ei ole sellised, kes lahku lähevad. Aga läksid! Mul hakkas nii kahju. See ilus armastus mida olin nende puhul alati imetlenud olid kuskile "raamatukokku " hoiule pandud. Ja vaevalt, keegi seda laenutada sealt enam kunagi soovib.
Hakkasin siis mõtlema, et suhted on ikka ühed naljakad asjad. Sa usud neisse nii palju, sa pühendad neisse nii palju aega ja energiat. Ja ühel hetkel tõmbab keegi sellele kõigele kuskil vee peale. Või veel hullem, ühel hetkel sa tüdined. Üks mu tuttav meessõber ütles, et see on kõige hullem. See, kui tüdined. Tunned ühel päeval, et enam ei taha nii väga püüda ja panustada. Milleks?
********************************************************
Ma loodan, et tüdimust suhtes ei tule mul kunagi peale.
Praegu olen õnnelik! Täis armastust-HEAD!

Kuidas mina ja tema kodus hakkama saame

Ta on niiii MINU! Minu poiss...

Tegelikult hakkasin ma täna otsima ühe ammuse tuttava bloggi mida ma kunagi mõnuga ja tema loaga lugesin.
Toredaid asju kirjutas ta. Ja siis...kui ma seda otsisin meenus mulle, et enda blogisse olen ainult 1 sissekande teinud. Ai, pätt ma olen ikka!
Mõtlesin siis, et, mis võiks olla mu teine sissekirjutus.....
******************

Käisime firmaga Rootsis (Åre's) mõnusal suusareisil . No võiks öelda, et kõik oli viimasepeal.
Mina olin minnes toredasti M/S Romantikal öövalves, et laev ikka põhja ei vajuks ja me kenasti Rootsi jõuaksime. See on minu foobia. Jah...MINU foobia! Paraku. Ei julge mina magama jääda...

Ares oli suurepärane ilm. Fantastiline lausa võiks öelda! Päike paistis ja lund oli rohkem kui küll.
Enamus meist tegi nii suurel mäel esimest korda katseid alla saada. Ja loomulikult tuli see hästi välja. Mina olen varem ikka sõitnud kuid ei hakka oma oskusi kiitma. Alati võiks paremini osata, eks!
Miks öeldakse, et teisel päeval lähevad inimesed julgeks?
Mina vist läksin ka. Kuigi ei teinud midagi valesti.
Kukkusin jäise lume peale. Hoog läks suureks ja ei saanud enam pidama. Silmad tegin lahti siis kui töökaaslased olid juba minu kõrval. Ei teagi, mis vahepeal juhtus. Lõin pea ka kõvasti ära. Otsaette tekkis Korbatsohvi meenutav arm. Jah, sealt sain ka kohe hüüdnime "Korba".
Aga ega see kukkumine mind mäelt eemale ei peletanud. Vastupidi. Küll ma terveks saan. Mis see sinikas kannikal ja arm otsaees ikka ühele kuumaverelisele tütarlapsele teha saab.

Reis sai läbi, aga pisuke valu kukkumise tagajärjest ei tahtnud kuidagi järele anda. Seadsin sammud arsti juurde. Tegin röntgeni ja sain teada, et mul on väga tugev selja ristluude põrutus. Oihh!
Enne ei mõtle vist inimesed tõesti kui julmad võivad olla tagajärjed kui nende endiga pole midagi juhtunud.

Arst ütles mulle, et pean nädalavahetusel kodus lamama.
Ütlesin seda ka oma kallile kaasale. Tema võttis seda isegi tõsisemalt kui ma ise. Hoolitses ta koguaeg selle eest, et ma ikka pikali oleks.
Tekkis selline mõnus tunne. Keegi nii väga hoolib minust. Nii, hea, et keegi selline olemas on. Kindlasti käituksin ma ise samamoodi kui temaga peaks selline asi juhtuma. Hoiame teineteist ja koos on hea. Vahva oli vaadata kuidas kodus võttis perenaise ameti üle meespool. Mina olin voodis pikali ja mees triikis sealsamas minu kõrval kardinaid. // Jah, praegu tahaksin panna siia smile kuid ma põhimõtteliselt ei taha neid kasutada oma bloggides//
Tahan hoida seda, mis mul on...MINU KALLIS! Aitäh!