KLASS

Eile vaatasin filmi KLASS.
Algus oli hea. Näitlejad olid head, kõik oli hea. Hea Eesti film, eksju. Mulle meeldis.
Vaatasin, vaatasin, vaatasin....huuu...Karm Eesti film.
Film oli tehtud tõestisündinud lugude põhjal. Eeltöö filmile oli kindlasti suur. Kui muidu sellistele sündmustele igapäev ei mõtle siis mina küll peale selle filmi vaatamist mõtlen. Mõtlen oma klassile. Kas meil oli selliseid asju. Jah, oli. Aga mitte nii karm! Meie klassis oli paar sellist õpilast, kes hoidsid omaette. Aga peale 9.klassi lõppu jäi meie klassi 20 õpilast ja me hakkasime üksteist rohkem hoidma. Hoidsime kokku. Enam ei olnud nurgas üksikuid. Ei olnud! Olime nagu pere.

Praegu mõtlengi, et suvel võiksime kõik kokku saada. Me pole teineteist nii kaua näinud. Mine tea, äkki on nõus vanad klassikaaslased nõus Aegna saart külastama? peaks neid otsima hakkama. Jah!***Selline olin mina 12.klassis...olen vist pisut muutunud. Aga teised?***

Filmist veel niipalju, et ma usun, et see film võidab palju erinevaid auhindu ja seda tõlgitakse ümber erinevatesse keeltesse, et noored näeksid, mis tegelikult toimub ja kui KARM see kõik on...