Pisike saar on päris tore. Peaaegu nagu minu oma saar.
See nädalavahetus olen ma siin majas viimast korda. Siis on kõik. Ma ei teagi tegelikult päris kindlalt veel mida ma tunnen. Imelik on! Vist ei ole veel päris kohale jõudnud, mis tegelikult toimub. Ma tunnen suurt kurbust ja selg on hea. Minu ümber on aastaga tekkinud nii palju imearmsaid inimesi, kes on kalliks saanud. Kes üht, kes teistmoodi. Armsad on kõik.
See saar tegi nad armsaks. Aegna! Kvaliteet[AEG]na.
Korjan siin vaikselt oma asju kokku. Minu asjad, mis ma kõik siia toonud olen.
Mõtlesin täna, mis ma siin saarel teinud olen. Ma olen lilli ja kurke istutanud. Ma olen riisunud kevadel ja sügisel. Ma olen lõpmatu palju pannud ümber uusi voodilinu meie imepehmete patjade ja tekkide ümber. Ma olen pesnud kilomeetreid põrandaid. Ma olen toitlustanud inimesi. Ma olen hoidnud lapsi. Ma olen pidutsenud.
.....
See jutt jääb praegu pooleli...