Mõni päev läheb nii mõnusalt mööda. Päike on juba paar päeva kurja teinud. Nii palav on. Kontoris kuulen kuidas keegi koguaeg kuskil räägib kui palav see päev ikka on. No, muidugi on! Naljakas, eks. Tahame koguaeg, et oleks kuum suvi ja ere päike. Mõni nädal tagasi rääkis uudistes kuidas mujal on nii kohutav palavus. Horvaatias on 40 kraadi kuuma. Meie inimesed soovisid sellist päikest ka meile siia. Mis assssja?
Nüüd kui meil on 26 kraadi on juba nii palav...Inimesed on ikka ühed päris imelikud!
Päev läks mööda päris mõnusate mõtetega. Kuigi pidin tänu ühele jubedale unenäole läbi tegema ka ühe rituaali, et seda halba mõju natukene eemale peletada. Selleks pidin ostma 2 kirssi ja need koos kividega ära sööma. Jah! Kividega. Sain siis kaupluses kenasti lahtiste marjade leti ette end sättida, kus seisis üpris mitteväljakukkunud meigiga vanadaam. Palusin peotäie kirsse. Haaras ta siis kenasti oma labida ja kukkus mulle kotti käärima läinud marju panema. Ei, ei...ma pean värskeid sööma. Värskeid! Mitte valge kattega kaetud marju. Lõpuks sain mõned ilusamad marjad. 2 neist pistsin kenasti suhu ja loodan, et nüüd läheb kõik hästi!
Naljakas, et vahest ma usun selliseid asju.
Õhtul olin kodus õnnelik. Sain üle väga-väga pika aja suhelda ühe vana sõbraga, kellega polnud julgust mingi aeg ühendust võtta. Küll mina ise tean miks see nii oli. Nüüd teab ka tema. Aga nüüd on ka kõik jälle mõnus! Ta on nii soe inimene. Nii siiras ja jääb alati üheks väga heaks inimeseks. Temaga rääkida on hea...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar