eiletänahomme...

Eile 18.mail 2007 avasime Aegnal hooaja. Esimesteks külalisteks olid soomlased. Päris toredad inimesed. Isegi mõnusad!
Esimese üritusega seoses oli minus närvipoiss sees. Õnneks laabu kõik kenasti. Neile maitses toit ja majavein. Mõnus, eks! Lahkudes kukkusid Soome onud mind musitama ja tänasid suurepärase vastuvõtu eest. Käisin nendega niisama saarel jalutamas. Kui eestlastele jätavad suured rändrahnud Aegnal „ oooo…wooow…vägevad!..Kas võib otsa ronida?“ mulje siis soomlastega seda kindlasti mitte ei olnud. Neil on neid rahne igal nurgal. Ja see tegi meile kõigile nalja.
Praegu on kell 9:03 ja ma istun Flora köögis. Kuulan oma arvutist Indigolaste lugusid, mis on üksi olles lihtsalt asendamatud. Alati kui neid kuulan siis meenutan nende viimast kontserti, kus käisin. Soe! Kuum! Veel parem!
Meil pole elektrit. Köök on täis mõnusat supiaru, aga see ei häiri mind. Gaasipliidi soe on mõnus. Tuli annab sooja!
Mõtlen end ühte Indigolaste laulu. „Juua külma kohvi, mõnes soojas kohas…“
Juua külma kohvi Aegnal Flora majas. Just! Mu kohvi on tõepoolest külm. Ja köögis on soe.

Ma usun, et mul on praegu päris hea olla. Linnas on sagimine. Siin on hea. Siin on rahulik. Hommikul kell 6.55 läksin kohvitassiga mere äärde. Jalad said mul natukene märjaks, aga plätudega on lahe. Mulle meeldib! Väljas oli tegelikult natukene-palju külm, aga see oligi värskendav. Umbes tunni aja pärast oleks pidanud mööda sõitma suur kiirlaev, mille laineid oleksin tahtnud näha. Nad teevad minu lemmiksaarele halba. Aga hommikul paistis juba päike ja merelt tuli tuul. Vesi on külm!
Suvi tuleb …

Tahaksin sind kallistada!