1 000 000 vihmapiiska minu näol

..aga ikkagi on tore!
****


26.mai

ma olen saarel. Päris mõnus on. Ma ei ole üksi.
Kas teid huvitaks, mis mind täna hommikul äratas? No, mis siis kui ei huvita. Ma ütlen ikka.- ma ärkasin sellepeale, et minu toa aken värises. Mhmh! No kõvasti värises. See oli Tallink Star, mis Aegnast mööda sõitis. Ausalt, ma ei salli seda õrnrohelist uut laeva. Sest ta teeb liiga …Aegnale!

Loomulikult oli Andrei Flora köögiust mittetahtlikult 30 korda pauguga kinni lasknud ja see ajas ka Sul-Papal silma veidikene avatuks. Okei, ärkame siis ülesse. Kell on 6.30. Ei, laupäev on täna! Püüame veel magada. Teised inimesed mandril magavad.
Mul oli tahtmine kallile helistada. Aga ei! Ma ei usu, et tal samasugune „teistmoodi“ laupäevahommik oleks.

Mu lokid on sassis! Nad on kontrolli alt väljunud. Mulle ei meeldi kui mõni mu lokk on kandiline! Vett! Ruttu vett!

Päästeametil on õppused. Mina jalutan saarel ja ilm on lihtsalt fantastiline. Mõnus laupäev. Mõnus hommik. Soe on!
Sain sooja vestluse ühe saareelanikuga maha peetud. Tagasi koju tulin läbi metsa. Metsas on ka soe. Hea mets! Ma ei karda midagi…täna ei kartnud. Huvitav?!
Jah!
Vihma hakkas sadama, aga ikkagi oli soe. Metsas
Ma sain märjaks. Päris-päris märjaks. Äge! Soe vihm. Soe soe soe! Ma ei hakka jooksma vihma pärast. Esimest korda mõtlesin, et proovin ameerika filmide populaarseimaid kaadreid. Ajasin käed laiali ja vaatasin otse ülesse piiskade poole. Naeratasin – üksi metsas! Õnnestus! Oleks vaid keegi mind filmimas olnud. Aga, et olnud ühtegi Clint Eastwoodi puu taga oma õlakaameraga salaja filmimas. Aga olin endiselt veendunud, et see õnnestus ja minuga oleks olnud kindlasti hea filmivõtteid teha. Sest see kaader oleks esimese korraga õnnestunud. ☺
Minu metsakaader!
Mu vanaema soovis, et minust saaks kunagi näitleja…